3D-prindi tase sõltub lõnga kvaliteedist

ABS ja PLA on kaks kõige levinumat 3D-printeri lõnga. Müügil on peamiselt 3D-printerid, mis kasutavad lõnga läbimõõduga 1,75 mm ja 3 mm.PLA (Poly-Lactic Acid) termoplast on toodetud taimsetest komponentidest nagu maisitärklis ja suhkruroog. See ei erita oluliselt kergelt lenduvaid ühendeid ja printimisel on tunda kerget suhkruhõngu. Plast sulab temperatuurivahemikus 160–220 °C. PLAd saab lihvida ja võib ka üle värvida akrüülvärviga. Peamine puudus on, et PLA ei kannata liigset soojust – standard PLA muutub pehmeks umbes 60 °C juures. PLA on pärit bioloogilistest ressurssidest ja seega on biolagunev.ABS (Acrylonitrile Butadiene Styrene) on termoplast ja toodetud fossiilsetest kütustest. Samast materjalist tehakse ka Lego klotse. Kuna selles on kergelt lenduvaid ühendeid, tuleb printer panna hea ventilatsiooniga ruumi. Plast sulab temperatuurivahemikus 220–260 °C, ABS ei ole biolagunev.ABS ja PLA on erinevad löögitugevuse, tiheduse ja sulamistemperatuuri poolest. Soovitav on meeles pidada, et PLA on väiksema keskkonnamõjuga.Flex – kummitaoline 3D-printeri lõng, mis võimaldab printida elastseid esemeid – kummist masinaosad, pehmed mänguasjad, muud kummist esemed.Nailonlõngad – kasutatakse kohtades, kus oluline pinna liimivus, vähendab vee imendumist, pritsmete vastupidavust.Puidu lõng – saab printida tooteid, mis näivad ja lõhnavad nagu puit. Lõngas on 40% taaskasutatud puitu ja ülejäänud siduv polümeer. Puidu-polümeeri lõng võimaldab printimist sarnaselt nagu ABS ja PLA, kuid annab puiduga identse ilme.Liivakivi lõng – saab printida tooteid, mis näivad kui liivakivi. Lõng on freesitud kriidi ja polüestri segu.PET – algselt värvitu ja kristallselge materjal. Iseloomult on jäik, tugev ja löögikindel. See muudab lõnga väga hästi kasutatavaks kergetes toodetes.Allikas: BALTAL

Kuidas ära tunda kvaliteetset 3D-lõnga?Kehtib PLA- ja ABS-lõngale, kuid suuresti ka teistele lõngatüüpidele:Diameeter. 3D-printeri tarkvara arvutab lõnga diameetri põhjal, kui kiiresti materjali printeri peasse ette anda. Kui lõnga dia­meeter varieerub, siis ei suuda tarkvara seda arvestada ning arvutused tehakse ikka selle diameetri baasilt, mis lõngal olema peaks. See tähendab, et tulemus on ebaühtlane.Teoorias peaks kogu lõng poolil olema täpselt sama diameetriga, kuid tegelikkuses pole see 100% võimalik. Üldiselt ei tohiks lünga diameeter varieeruda rohkem kui 0,05 mm.Kui diameeter varieerub rohkem, siis võib tekkida mitmeid probleeme. Näiteks nõutust peenemat lõnga ei suuda ettesöötmismehhanism kuuma printimispeasse viia, kuna pole piisavalt haaret. Liiga jämedat lõnga ei suuda printer aga peast läbi suruda. Varieeruv diameeter võib tähendada ka, et detailile ei jõua õigel hetkel õige kogus plasti.Ümarus. Kuigi plasti ettesöötmismehhanism muljub lõnga pisut, on oluline, et see oleks algselt võimalikult ümar. Kohati ovaalne lõng võib põhjustada samu probleeme kui varieeruva diameetriga lõng.Pooli diameeter. Kui pooli diameeter on väiksem kui 100 mm, siis on printereid, millel on raskusi plastlõnga poolilt lahti kerimisega, kuna tihkeks keritud lõng võib olla pisut liiga jäik. See võib olla tingitud ka sellest, et plast on liiga kuumana poolitud. Mõned 3D-lõnga tootjad jahutavad lõnga enne poolimist.Ladustamine. Hoolimata plasti kvaliteedist kipub see ajaga ikka niiskust endasse koguma. Mis tähendab, et lõnga satuvad veepiisad, mis plahvatavad, kui neid kuumutada keemistemperatuurini. See juhtub eriti dramaatiliselt siis, kui printeripea materjali kuumutab ning plast lendab igale poole laiali, mitte ei kata ühtlase kihina loodavat detaili. Seetõttu on oluline teada, kuidas ja kui kaua on plasti ladustatud.Allikas: BALTAL